Millele mõelda seoses uimastiennetusega koolis

Järgnevalt on toodud loetelu punktidest, mis võiksid kooli dokumentides kajastatud olla. Läbi võiks mõelda järgmised teemad: milline on hetkeolukord ennetustöö läbiviimisel koolis ning kuidas selle efektiivsust hinnatakse, kuidas lahendatakse uimastitega seotud olukordasid ning kuidas kooliga seotud inimesi teavitatakse ja arendatakse uimastitega seotud teemadel. Kui mõni punkt on puudu, võib selle lisada kas olemasolevasse dokumenti või soovi korral koostada uus uimastiennetustegevuste läbiviimise plaan.

Sissejuhatus:

• Millised on kooli hetkevajadused (vt ka lisa 3)? Kas maakonnas, kohalikus omavalitsuses või koolis on viidud läbi uuringuid noorte riskikäitumise, sh uimastite tarvitamise kohta? Riiklike uuringute raportid leiad: http://www.tai.ee/ → Terviseandmed → Uuringud, valides filtris märksõna „Laste ja noorte tervis“.
• Millised on kooli uimastiennetuse eesmärgid (nende seotus kooli eetose ja väärtustega)? Koostamisel võib lähtuda hetkeolukorra hindamise tulemustest või juhtumite kogumise ja analüüsi tulemustest.
• Kas ja milliste teiste kooli dokumentidega koolis elluviidav uimastiennetus seotud on või kus olulisemad punktid kirjas on (kooli sisekord, kooli arengukava jne)?

Ennetustöö koolis:

• Millised praegu ellu viidavad tegevused:
  • toetavad turvalise ja hooliva psühhosotsiaalse keskkonna loomist koolis ja klassiruumis?
  • toetavad õpilaste enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste (nt surve ja stressigatoimetulek, probleemilahendusoskus, suhtlemisoskus, enesekehtestamisoskus, sõprussuhete loomise oskus jne) arenemist?
  • kujundavad hoiakuid ja käitumist seoses erisuste arvestamise ja kiusamise ennetusega?
• Kuidas kaasatakse:
  • õpilasi aktiivselt koolielus (ning uimastiennetustöös) osalema ning kuidas neid tunnustatakse aktiivse panuse või hea käitumise eest?
  • lastevanemaid ja hooldajaid uimastiennetustöös osalema?
  • kogukonda uimastiennetustegevustesse?
• Kas kool viib läbi laste arengu toetamisele, riskikäitumise põhjuste selgitamisele ja võimalikule ennetamisele, sealhulgas ka uimastitemaatika käsitlemisele suunatud rühmatöid või infotunde lastevanemate seas?
• Milliseid võimalusi pakub kool koostöös kogukonnaga uimastivabaks aja veetmiseks?
• Kuidas toimib praegu varajane märkamine ja sekkumine (kas koolitöötajad teavad, kust abivajavale lapsele abi otsida, kas koolitöötajad oskavad abivajavat last ära tunda, kas koostöö partnerorganisatsioonidega on efektiivne)?
• Kas kool pakub oma töötajatele võimalust osaleda täiendkoolitustel uimastiennetuse ning tervisedenduse teemadel (nt tervisedenduse ja tõhusa uimastiennetuse põhimõtted ning võimalused koolis, kodus, kogukonnas)?
• Kas koolis esineb uimastitega seotud häbimärgistamist ja tabusid ning kuidas neid vähendada?
• Milliseid tegevusi soovib kool edaspidi rakendada uimastiennetustöö läbiviimiseks (näiteks turvalise ja toetava õhkkonna loomiseks, lastevanemate kaasamiseks, lastevanematele info andmiseks ning nende võimestamiseks, õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks, kiusamise ennetamiseks, õpilaste kaasamiseks, kogukonna kaasamiseks, varajase märkamise ja sekkumise tõhustamiseks jne)?

Uimastitega seotud olukorrad ning nende lahendamine:

• Millised olukorrad kuuluvad koolis uimastitega seotud olukordade loetellu?
• Uimastitega seotud kokkulepped koolis (mida tohib ja mida mitte) ning kuidas sõlmitakse ühiseid kokkuleppeid?
• Kirjeldus kus ning millal kokkulepped kehtivad (kas ka kooli ekskursioonidel, kooli värava taga, õppeväliste ürituste korral; kas need kehtivad ka töötajatele ja teistele koolis viibivatele täiskasvanutele; millistel juhtudel ei kehti).
• Kuidas lahendatakse uimastitega seotud olukordi (kuidas koolis käitutakse uimastitega seotud olukordades, millised on protseduurireeglid, milliseid mõjutus- ja tugimeetmeid kasutatakse ning kas toimunud juhtumeid ka hiljem läbi arutatakse)?
• Millised on kooli õpilaste, kooli töötajate, kooli juhtkonna ning lastevanemate õigused ja kohustused?
• Millal kaasatakse politsei ja kes seda teeb?
• Millal võetakse ühendust juhtumis osalenud laste vanematega ning kes seda teeb; kas ja kuidas teavitatakse teisi lastevanemaid?
• Kas ja kuidas teavitatakse teisi kooli töötajaid, millist infot neile antakse (milline uimastitega seotud olukord toimus, mis uimastiga oli tegu, mida öelda õpilastele ning vanematele)?
• Kas ja kuidas teavitatakse teisi kooli õpilasi (millise uimastitega seotud olukorraga on tegu ning mis edasi juhtub; kas tuletatakse meelde kooli uimastialaseid reegleid)?
• Kas ja kuidas märgitakse üles uimastitega seotud olukordi (pole kohustuslik, aga võib olla abiks)?
• Konfidentsiaalsus ning erandjuhud (nt kui õpilane vajab abi, kui õpilane on ohtlik endale või teistele). Konfidentsiaalsusnõudest tuleb kinni pidada ka teistele õpilastele, lastevanematele ning kooli töötajatele teavet jagades.
• Kas kõik kooli töötajad oskavad vajadusel esmaabi anda? Kui mitte, siis nimekiri inimestest, kes oskavad (vaata ka lisa 10).
• Kus hoitakse uimasteid, mis on õpilas(t)elt ära võetud?
• Kus hoitakse koolis inhalante (liimid, lakid, värvid) ning kellel on neile ligipääs?

Teavitamine, arendus ning tugiteenused:

• Õpilaste, kooli töötajate ning lastevanemate teavitamine koolis kehtivatest väärtustest, kokkulepetest ning uimastiennetustegevusest (milliseid allikaid kasutatakse teavitamiseks – kooli koduleht, e-kool, kooli ajaleht, märgukiri saadetuna iga õpilase koju, kogunemised, lastevanemate koosolekud jne).
• Kuidas uusi töötajaid ning õpilasi teavitatakse koolis kehtivatest väärtustest ja kokkulepetest ning uimastiennetustegevusest?
• Kuidas kooli külastajaid või territooriumil olevaid inimesi teavitatakse koolis kehtivatest kokkulepetest?
• Kuidas tuvastatakse töötajate koolitusvajadused uimastivaldkonnas ning millised võimalused on personali arendamiseks uimastivaldkonnas (kui tihti, kellele võimaldatakse)?
• Kas on olemas võimalused lastevanemate koolitamiseks ja arendamiseks uimastivaldkonnas?
• Millised teenused uimastivaldkonnas on kättesaadavad koolis ning väljaspool kooli õpilastele ning kooli töötajatele (vt lisa 5)?

Hindamine:

• Kooli uimastiennetustegevuse hindamine (milliste näitajate põhjal eesmärkide saavutamist hinnatakse, kui tihti hindamist läbi viiakse).
• Millal ning kuidas materjale täiendatakse või muudetakse (kindlustamaks asjakohasust ja vajadustele vastavust – näiteks iga uimastitega seotud juhtumi järel ja iga kahe aasta tagant)?