Uimastitega seotud juhised eri osapooltele

Järgnevalt on lisaks peatüki 5 käsitlusele konkreetselt välja toodud juhised eri osapooltele (õpilased, kooli töötajad, kooli juhtkond) ning tegevused (politsei, lastekaitse) uimastitega seotud olukordades. Nende koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadusandlusest, sh Lastekaitseseadusest (LaKS), alkoholiseadusest (AS), tubakaseadusest (TubS), narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusest (NPALS), põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS), sotsiaalhoolekande seadusest (SHS), isikuandmete kaitse seadusest (IKS), politsei ja piirivalve seadusest (PPVS), kuid loetelud ei pruugi katta kõiki võimalikke olukordi. Lisaks on kirjeldatud uimastitega seotud olukorras rakendatavaid protsesse. Iga kool sätestab oma kodukorra, kus tuuakse välja detailsemad juhised, millest osapooltel lähtuda tuleb.

Juhised õpilasele

1. Alaealine õpilane ei tohi Eesti seadusest tulenevalt tarbida sh omada ega vallata (hoida enda käsutuses) alkohoolset jooki (AS § 46-47) ning omandada, omada ja vallata tubakatooteid, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud tooteid, tubakatootega sarnaselt kasutatavat tooteid või nende osiseid (TubS § 28). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine (omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule) on keelatud, välja arvatud seaduses välja toodud juhtudel (NPALS § 3).
2. Kool võib võtta hoiule esemeid, mida õpilane kasutab viisil, mis pole kooskõlas kooli kodukorraga. Hoiule antud esemed hoiustatakse ja tagastatakse kodukorras sätestatud korras (PGS § 58 lõik 3).
3. Õpilasel ei ole kohustust retseptiravimite tarvitamisest kooli informeerida (andmed terviseseisundi või puude kohta on delikaatsed – IKS § 4), kuid on soovituslik teavitada ravimite tarvitamisest kooli tervishoiutöötajat või klassijuhatajat (või küsimuste korral viidata arsti ettekirjutusele ning paluda kontakteeruda oma vanematega ravimite vajalikkuse kinnitamiseks). Seda nii õnnetuste vältimiseks kui ka kahtlustuste vältimiseks, et õpilane tegeleb ebaseaduslike uimastite omamise ja tarvitamisega.

Juhised kooli töötajale

1. Kooli territooriumil ning asutuse piiratud maa-alal on alkoholi müümine (välja arvatud AS-es välja toodud juhtudel), suitsetamine ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud kõigile kooli töötajatele (TubS § 49, AS § 65, NPALS § 15).
2. Kooli töötaja lähtub oma tegevustes kooli kodukorrast ning võib esemed, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiule võtta. Narkootiliste ainete omamisest ja tarvitamise kahtlusest või faktidest teavitatakse politseid ja äravõetu antakse üle politseile. Kui alaealine õpilane omab tubakatooteid, alkohoolset jooki või mõnda muud joovet tekitavat ainet, tegutsetakse vastavalt politseilt saadud korraldusele. Muud kooli hoiule antud esemed tagastatakse kooli kodukorras sätestatud korras (PGS § 58).
3. Kui kooli töötajal on kahtlus, et alaealine on tarvitanud alkoholi või narkootilisi või psühhotroopseid aineid, tuleb teavitada politseid, sest ohus võib olla isiku elu ja tervis. Korrakaitseseaduse § 37 alusel järgi võib politsei joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist.
4. Kui alaealine tuleb kooli alkoholi- või narkojoobes, peab ta sealt seadusliku esindaja või tema poolt volitatud isiku saatel lahkuma. Kool määratleb oma kodukorras (või mõnes teises dokumendis), kus laps viibib vanemate või seadusliku esindaja saabumiseni. Juhul kui joobe põhjustanud aine ja selle kogus on tuvastatud, võib ilmneda vajadus meediku sekkumiseks. Teadvuse hägunemisel ja olukorras, kus laps ei ole suuteline andma adekvaatseid vastuseid joobe algallika kohta, peaks kutsuma kohale kiirabi tervisrikke välistamiseks (nt üledoos).
5. Iga uimastitega seotud juhtumi korral on kohustus esimesel võimalusel teavitada sellest lapse seaduslikku esindajat, sest ohus on lapse heaolu. Lapsevanematele antakse muuhulgas teada, et süüteokahtlusega sündmuse puhul kaasab kool juhtumiga tegelemisse ka politsei.
6. Kui lapse seaduslikule esindajale on lapse ohtlikust käitumisest teada antud ning sellele järgnev käitumine vanema poolt ei ole kohane (nt füüsiline karistamine) või piisav (nt korduvad juhtumid, mille puhul vanema püüdlused, oskused või tahe ei ole piisav olukorra muutmiseks ja lapse abistamiseks), tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole. Abivajavast lapsest (laps, kelle heaolu on ohustatud sh kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu) tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111 (LaKS § 26-27). Hädaohus olevast lapsest (laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist) tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112 (LaKS § 30-31).
7. Uimastitega seotud olukorra puhul rakendatakse põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid PGS § 58 sätestatud tingimustel ja korras.
8. Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks peavad  paikkonna asutused (sh koolid) ja seal töötavad isikud (koolipersonal) tegema omavahel valdkondadeüleselt koostööd ning ennetama lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske (LaKS § 6 ja § 8).
9. Mõnikord tuleb koolil tegeleda vanemaga/hooldajaga, kes on joobes. Õpetaja kohustus on sellisel juhul olukorda hinnata ja vastavalt sellele kas võtta ühendust teise vanemaga või kui see ei ole võimalik, siis lastekaitsetöötaja või politseiga. Kooli töötajate eesmärgiks on alati õpilaste heaolu säilitamine. Kui lapsevanema käitumine on ohuks lapsele, kaasatakse juhtumi lahendamisse kooli sotsiaalvaldkonna spetsialist või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja (või töötaja, kes vastutab valla- või linnavalitsuse lastekaitse eest) ning politsei (Lastekaitseseadus § 27 ja 30).
10. Kooli töötajal on kohustus kaitsta teiste inimeste kohta käivat isiklikku laadi informatsiooni (nt enda või teiste heaolu ohustava lapse käitumisega seotud asjaolusid)  ning hoida seda salajas, konfidentsiaalseid andmeid võib avaldada vaid isiku nõusolekul või seaduse alusel.

Juhised kooli juhtkonnale

1. Kui koolis on esinenud alkoholi, tubakatoodete, inhalantide või narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist, tuleb kõiki kooli töötajaid sellest teavitada. Kooli juhtkond tohib teistele kooli töötajatele jagada vaid üldist, isikustamata infot – näiteks kui suur hulk õpilasi osales uimastitega seotud juhtumis, mis uimastiga tegu oli, kas uimastit tarvitati, müüdi või omati jne. Juhtumiga seotud õpilas(t)e nimesid, vanust, klassi, sugu ja muud infot, mis võiks õpilase isiku tuvastamiseni viia, jagada ei tohi. Üheskoos otsustatakse, kas ja mis teavet kooli õpilastele ning asjaga vahetult mitteseotud lastevanematele ja hooldajatele jagatakse. Kui infot tuleb jagada, on seda parim teha nii kiiresti kui võimalik, et vältida valeinfo levikut.
2. Kui koolis on esinenud alkoholi, tubakatoodete, inhalantide või narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist ning meedia tunneb selle vastu huvi, peab lähtuma sellest, mis on parim intsidendis osalenud õpilaste jaoks. Abivajava lapse kohta mistahes teavet meediale avaldada ei tohi, sh personaalnet infot (nimi, vanus, klass, sugu), mis võib viia õpilase isiku tuvastamiseni. Kool võib avaldada ainult üldistatud infot (nt mitu vahejuhtumit on esinenud aasta jooksul).

Koostöö politseiga

1. Politsei sekkub juhul, kui ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse (Kors § 6 lg 2). Seega peavad kõikide ametkondade (korrakaitseorganid) vastavad spetsialistid reageerima vastavalt neile antud pädevusele.
2. Politseid tuleb teavitada ohu kahtlusest või toimepandud süüteost. Mida konkreetsem ja põhjalikum on info, seda tulemuslikum on politsei sekkumine.
3. Politsei reageerib ja kohaldab meetmeid vastavalt ohu astmele. Politsei sekkumisel lähtutakse põhimõttest, et valitud meede oleks proportsionaalne ning otstarbekas.
4. Koostöö soodustamiseks koolidega nii ennetuslikult kui juhtumitele reageerimise võtmes on koolidele määratud politsei poolne kontaktisik. Kooli toetava noorsoopolitseiniku kontakti leiab politsei väliveebist ennetuse rubriigist (https://www.politsei.ee/et/ennetus/).

Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja läbiviidavad tegevused

1. Lastekaitsetöötajal on õigus saada infot või andmeid abivajava lapse kohta haridusasutuselt mahus, mis on vajalik temapoolse abi osutamiseks.
2. Lastekaitsetöötajal on kohustus hinnata abivajava lapse abivajadust ning osutada talle abi viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid (LaKS  § 26-29). Lastekaitsetöötajal on kohustus seista lapse heaolu ja huvide eest ning õigus paigutada laps ohututesse tingimustesse, kui pere või hooldusõigust teostav isik seab ohtu lapse tervise või elu (näiteks kui lapsevanem on joobes ning ei suuda lapse ohutust ja heaolu tagada) (LaKS § 33).
3. Lastekaitsetöötajal on võimalus ja õigus pöörduda vajadusel kohtu poole perekonnaseaduse § 134 alusel lapsevanemale hoiatuse, ettekirjutuse tegemiseks või kohustuse määramiseks ning rasketel juhtudel vanema hooldusõiguse piiramiseks või äravõtmiseks (näiteks kui vanem on korduvalt joobes ning ei suuda lapse ohutust ja heaolu tagada).
4. Lastekaitsetöötajal on õigus teostada riiklikku järelevalvet last kasvatava isiku ja lapsega töötava isiku üle (LaKS § 22). Lastekaitsetöötajal on õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga.

Juhised kooli tervishoiutöötajale

1. Kooli tervishoiutöötajal on õigus ja kohustus õpilaste ennetava tervisekontrolli raames küsitleda õpilasi nende eluviisi, sh uimastite ja alkoholi tarvitamise osas, analüüsida saadud tulemusi ning vastavalt sellele planeerida vajalikud ennetus- või sekkumistegevused kas individuaalselt õpilasele või teatud grupile suunatult koostöös kooli tervisenõukogu, personali ja lastevanematega (PGS § 43).
2. Kooli tervishoiutöötajal on kohustus nõustada oma teadmiste piires last või tema perekonda uimastitega seotud küsimustes ning vajadusel suunata abivajaja edasi talle vajalike teenusteni.
3. Kooli tervishoiutöötajal on õigus viia läbi alkoholi ja/või uimasteid tarvitavate noortele individuaalset lühinõustamist. Kooli tervishoiutöötajal on kohustus ja õigus osutada tähelepanu koolis enim esinevatele õpilaste terviseprobleemidele ning pakkuda välja võimalusi nende ennetamiseks ning nendega tegelemiseks.
4. Kooli tervishoiutöötajal on õigus teada kõigist koolis esinenud uimastitega seotud juhtumitest.