Uimastitega seotud juhtumi lahendamine

Kool esmase lahendajana

Sellele, kuidas lahendada koolis uimastitega seotud juhtumeid, seab raamid põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). PGS § 44 kohaselt peab kool tagama õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras (PGS § 68). Selliste juhtumite alla kuuluvad ka õpilaste kokkupuuted alkoholi, tubaka ja narkootiliste ainetega. Kooli kodukorral on väga tähtis roll kõigi koolis esinevate probleemide ja juhtumite lahendamisel ning seetõttu tasub panustada hea ja põhjaliku kodukorra kirjutamisse. Mida täpsemalt ja selgemalt on kooli kodukorras määratletud reeglid, seda suurem on osapoolte teadlikkus ootustest ja oskus olukordi lahendada (vt lisa 9).

PGS § 58 sätestab, milliseid tugi- ja mõjutusmeetmeid võib õpilase suhtes rakendada eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis. Rakendatavad meetmed peavad olema põhjendatud, asjakohased ja proportsionaalsed. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut.

PGS § 58 kohaselt võib õpilase suhtes rakendada PGS-s sätestatud tingimustel ja korras kohaldatavaid tugimeetmeid (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi) ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:

• õpilase käitumise arutamine vanemaga;
• õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
• õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
• õpilasele tugiisiku määramine;
• kirjalik noomitus;
• esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
• õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
• konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
• kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
• pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
• ajutine keeld võtta osa õppekavavälistest tegevustest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
• ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

Loetletud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamine, mille otsustab õppenõukogu.

Kooli hoiule antud esemed hoiustatakse ja need tagastatakse kooli kodukorras sätestatud korras.

Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras. Vähemalt eespool punktides 10 ja 11 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis piiratud teovõimega õpilase vanemat.

Samuti võib kool PGS § 44 lõikest 7 tulenevalt piirata õpilase liikumisvabadust. Nimetatud sätte kohaselt võib kool õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse ning piiratud teovõimega õpilaste üle järelevalve tagamiseks kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning piirata statsionaarses õppes põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase koolimajast või territooriumilt väljaliikumist.

Kõiki eeltoodud sätteid arvestades peaks kool esmatasandil ise püüdma juhtumit lahendada koostöös koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi ning õpilase vanematega.

Millal pöörduda politsei poole?

Tõsiste juhtumite korral tuleb pöörduda politsei poole. Seejuures peab kool ise hindama juhtumi raskust, võttes arvesse õpilase vanust ning varasemat käitumist (kas tegemist oli esmakordse rikkumisega). Kahtluse korral peaks pigem politseile teatama kui teatamata jätma. Võimalik on ka enne teatamist noorsoopolitseiga konsulteerida, kes juba ise oma kogemuste baasil oskab anda soovitusi ning valida asjakohane reageering.

Kui tegemist on alkoholi või narkojoobega, siis tuleks politseid kindlasti teavitada, sest ainult politsei saab joobe tuvastada ning joobe tuvastamata jätmisel ei pruugi hiljem võimalik olla juhtumit menetleda ega midagi ette võtta. Korrakaitseseaduse § 37 alusel järgi võib politsei joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Sama paragrahvi kohaselt võib joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile allutada alaealise, kelle esinevad joobeseisundile viitavad tunnused.

Samuti peab politseid teavitama kõigi narkootiliste ainetega seotud rikkumiste puhul, sest need ained on üldjuhul kuritegelikul teel valmistatud või hangitud ning sellistele rikkumistele reageerimine ei lahenda mitte üksnes seda üksikjuhtumit, vaid aitab jälile saada suurematele ja raskematele narkootiliste ainetega seotud süütegudele (võrgustikele). Võimalusi politseisse pöördumiseks on mitmeid:

• helistades hädaabinumbrile 112;
• pöördudes lähimasse politseiasutusse;
• pöördudes e-kirja teel politsei e-posti aadressile või anonüümselt e-kirja või vihjetelefoni teel (https://www.politsei.ee/et/teenused/vihjetelefonid-ja-meiliaadressid.dot).

 Kui lapsevanem või hooldaja avastab, et laps tegeleb narkootikumide vahendamisega, on samuti abi politsei poole pöördumisest. Abiks on veebikonstaablid (https://www.politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel/) ja noorsoopolitseinikud (https://www.politsei.ee/et/kontakt/kontaktid-struktuuri-jargi/). Noorsoopolitsei on lastega tööle spetsialiseerunud ning oskab anda nõu olukordade lahendamiseks või vajadusel suunata edasi partnerite poole. Noorsoopolitsei tööülesannete hulka ei kuulu ainult karistamine, vaid ka nõustamine.

Loe edasi:

• Uimastitega seotud juhtumite ülesmärkimine