Uimastitega seotud olukorrad

Uimastiennetustöö paremaks korraldamiseks on koolil oluline kaardistada, millised uimastitega seotud olukorrad või juhtumid neil esinevad. Kaardistamiseks võib koolis kasutada eri viise, näiteks info kogumine õpilastelt, kooli töötajatelt, lastevanematelt ja kohalikelt partneritelt (noorsoopolitseinik, lastekaitsetöötaja) või peatükis 5.4 kirjeldatud uimastitega seotud juhtumite ülesmärkimine perioodiliselt või jooksvalt.

Uimastitega seotud olukorrad võivad olla näiteks:

• joobeseisundis isiku (sh võõra inimese) sisenemine kooli territooriumile;
• õpilase, koolitöötaja või vanema viibimine kooli territooriumil joobeseisundis;
• uimasti(te) omamine kooli territooriumil;
• uimastitega tegelemine (müümine, tarvitamine, jagamine, ostmine) koolis või kooli territooriumil;
• laekunud on informatsioon uimastitega tegelemise kohta koolis või kooli territooriumil;
• laekunud on informatsioon abivajavast õpilasest;
• õpilase või lapsevanema konfidentsiaalselt jagatud info enda, oma pereliikme või õpilase sõbra ja tema pereliikme uimasti tarvitamise kohta;
• uimastite või uimastitega seotud esemete leidmine koolist või kooli territooriumilt;
• muud uimastitega seotud olukorrad.

Narkootiliste ainetega kaubitsemine kooliõpilaste seas

Noortel on lisaks uimastite tarvitajaks saamise riskile ka risk saada uimastite müüjaks. Üldjuhul hakkab narkootilisi aineid müüma noor, kes on ise varem narkootilisi aineid tarvitanud. Varasemast tarvitamisest on tal kas tekkinud võlad, kuritegelikud sidemed või ahvatleb teda raha.

Võimalikud tunnusmärgid, et noor võib olla seotud narkootikumide müümisega:

• noor omab tavapärasest või varasemast suuremaid summasid raha;
• noore tavapärased huvid muutuvad;
• noorel tekivad uued tuttavad või sõprusseltskonnad, keda on võimalik seostada antisotsiaalse käitumisega (nt kuritegevus, uimastite tarvitamine, koolist puudumine jne);
• toimuvad lühiajalised kohtumised elukoha või kooli läheduses;
• noort nähakse ümbruskonnas sõitmas võõraste autodega lühikesi ringe;
• toimuvad sagedased segased telefonikõned.

Noore asjade seast leitakse narkootikumidele viitavaid esemeid:

• tühjad või tundmatu aine jääkidega minigrip-kilekotid;
• digitaalkaalud/apteekrikaalud;
• sularaha;
• fooliumpaber või selle tükid;
• pulbrid, vedelikud jms;
• piibutaolised esemed.

Nimetatud üksikud või ka mitmed tunnused ei tähenda üheselt, et noor tegeleks narkootikumide müümisega. Nimetatud tunnuste esinemine võib viidata narkootikumide müügile, kuid ei pruugi seda olla. Seega tuleks välja selgitada kummalise käitumise tagamaad ja vältida üksiku tunnuse ilmnemisel automaatset stigmatiseerimist ehk narkomüüjaks tembeldamist.

Loe edasi:

• Uimastitega seotud juhtumi lahendamise üldpõhimõtted