Mis toimib ennetuses ja mis mitte

ÜRO uimastikontrolli ja kriminaalpreventsiooni büroo (UNODC) avaldas 2018. aastal koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga teise versiooni uimastiennetuse rahvusvahelistest standarditest, mis on kõige ülevaatlikum kokkuvõte tõhusatest (ja ebatõhusatest) ennetusmeetmetest. Universaalsete ehk kõigile suunatud efektiivsete ennetustegevustena võib sealt esile tõsta vanemlike oskuste arendamise, laste sotsiaalsete ja enesekohaste pädevuste arendamise haridusasutustes, koolikeskkonna parandamise. Kogukonna- või ühiskonnatasandil on laste ja noorte sõltuvusainete tarvitamise ennetuses tõhusad laiapõhised alkoholi- ja tubakapoliitikad, mis sisaldavad endas mitmeid eri meetmeid. Näiteks tuuakse välja alkoholi- ja tubakatoodete hinna- ja maksupoliitika, alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavuse piiramine ja reklaamipiirangud. 

Uimastiennetuse standardites välja toodud ka tegevused, millel mõju puudub või mis võivad sõltuvusainete tarvitamist suurendada – näiteks juhuslikud narkotestimised koolides, ühekordsete loengute elluviimine ja spetsiifilise info jagamine, sh erisuguste ainete ja nende tarvitamisega seotud vahendite tutvustamine, laste hirmutamine, nt pildid halvasti lõppenud pidudest, endiste uimastitarvitajate kogemuste jagamine laste seas. Kõik need on küll meeldejäävad ja emotsionaalsed üritused, aga omavad noorte reaalsele käitumisele minimaalset või kahjulikku mõju. 

Mitmete uuringute tulemusel on leitud, et senisest enam tuleb keskenduda keskkonna kujundamisele ennetuses läbi õiguslike, majandusliku ja füüsiliste meetmete kasutamise. Õiguslikud meetmed hõlmavad näiteks vanusepiirangutega seotud seadusi ja järelevalvet, ravimimüügi piiranguid, uimastite kohta kehtestatud piiranguid, uimastitarvitamise tagajärgedega seotud piiranguid (nt joobes juhtimise või joobes inimesele alkoholi müümise tagajärjed) ja ohtlike ainete tootmise ning müügi piiranguid. Füüsiliseks meetmeks võib olla näiteks alkoholi paigutamine poes teistest tarbekaupadest eraldi, et inimesed poes alati alkoholisektsiooni ei peaks läbima. Samuti linnaplaneerimine ja maastikukujundus, nt tasuta transpordi pakkumine öösel, ühistranspordi terviklikkus, mahajäetud ja lagunenud piirkondade taastamine. Majanduslikuks meetmeks on näiteks alkoholi- või tubakatoodete hinna tõstmine. Regulatsioonid on seadused ja määrused, mis keelavad alaealistel alkoholi tarvitamise või sõnastavad piirangud alkoholi müügi osas. 

Uimastite tarvitamise ja teiste käitumuslike probleemide ennetuses on tulemuslik panustada hea kasvukeskkonna loomisesse, suhete kvaliteedi parandamisse ja laste arengu toetamisse, mitte ainul info jagamisse, sest kui pole paremate valikute võimalusi või puuduvad oskused ja võimed, ei muutu ka käitumine. 

Tulemusliku uimastiennetuse põhikomponendid:

• tegevustel on selged eesmärgid
• tegevused on pikaajalised
• tegeletakse eakohaste teadmiste, oskuste ja käitumisega, ntteadmised uimastitest peavad olema täiendatud oskustega tunda ära tundeid, rääkida nendest teistele ning võtta vastu sotsiaalse taustaga otsuseid,
• tegevused vastavad noorte arengulistele ja kultuurilistele vajadustele
• tegevused kasutavad interaktiivseid meetodeid, nagu näiteks diskussioon, grupitööd, rollimängud
• tegevustes arutletakse väärarvamuste üle, mis noortel oma eakaaslaste uimastite tarvitamise suhtes olla võivad
• programmid on laiaulatuslikud ja hõlmavad kogu paikkonda

Uimastiennetuses ei tööta:

• ainult teadmiste ja faktide pakkumine uimastite ning nende mõju kohta
• hirmutamine ja šokeerimine, mis keskendub uimastite tarvitamisega seotud riskide väljatoomisele
• endise sõltlase poolt kogemuste jagamine,
• moraalsusele rõhumine, mille järgi uimastite tarvitamine on halb või kurjast

Oma panuse inimese käitumise kujundamisse annavad nii pere, kool, kogukond kui ka riik. Peres omandab inimene oma kõige esmased väärtushinnangud, hoiakud ja oskused. Kool peab andma noortele eluks vajalikud sotsiaalsed kompetentsid, et iseseisvalt toime tulla. Riik peab tagama sotsiaalse kaitse, tekitama inimestes turvatunde ja looma tervislikke valikuid soodustava elukeskkonna. Meie ühised väärtused ja normid on need, mis probleemi tekke ning leviku võivad ära hoida või siis hoopis sellele kaasa aidata. Seetõttu on oluline, et ennetustegevus toimub kõikidel tasanditel ning et sellega alustatakse võimalikult varakult, juba kodus ja lasteaias.

MÄRKSÕNAD: narkootikumid uimastid