Blogi /
Blogi
Varjatud haigustekitaja töökohal
- Autor:Sotsiaalministeerium
- 30 Jaanuar 2020
Kantserogeene võib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks või segudeks, millega kokkupuute mõju töötaja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni mõnikümmend aastat hiljem. Kohati ei pruugi töötaja isegi teada, et ka tema töökeskkonnas võib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist iga sissehingamise ja nahaga kokkupuute korral vaikselt hävitavad. Kantserogeenidega kokkupuutest tingituna diagnoositakse igal aastal Euroopa Liidus umbes 120 000 vähijuhtumit. Hinnanguliselt on just vähk üks sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus. Samuti võivad kantserogeenid põhjustada erinevaid haiguseid – hingamisteede haigused, neuroloogilised häired, nahahaigused, allergiaid, jm. Eestis puutub igapäevaselt kantserogeenidega kokku umbes 20% palgatöötajatest. Varjatud haigusetekitajatest töökohal ning riskide maandamismeetmetest kirjutab sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Hiire.
Näitus „Südame ruum“ pakub sissevaadet asenduskodus kasvavate laste mõtetesse
- Autor:Tervise Arengu Instituut
- 15 Jaanuar 2020
Kes on need lapsed, kes ei saa kasvada sünniperes? Millised nad on? Millest nad mõtlevad ja mis neile rõõmu teeb? T1 Mall of Tallinna 4. korrusel avatud näitus-videoinstallatsioon „Südame ruum“ on loodud selleks, et pakkuda sissevaadet inimeste ellu, kes on veetnud osa elust hooldusperes, ja laste mõtetesse, kes elavad praegu asenduskodus.
Töötajate seksuaaltervis ja -õigused. Rahulolev ja terve inimene on igale ettevõttele rikkuseks
- Autor:Eesti Seksuaaltervise Liit
- 03 Detsember 2019
Seksuaaltervise ja –õiguse alane teadlikkus ja tervislikkust soosiv käitumine on inimese heaolu ja tervise üheks aluseks. Paljud tänased täiskasvanud pole seksuaaltervise küsimustes väga teadlikud ja rikuvad seetõttu oma heaolu.
Tarvi Pürn: istumine on uus suitsetamine ja me ahelsuitsetame koos lastega
- Autor:Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn
- 13 Detsember 2019
Maailma rahvastiku, eriti teravalt aga laste ja noorte vähesest kehalisest aktiivsusest on saanud üks suuremaid terviseriske. Viimasel ajal tõusnud teema meie kehaline kasvatuse olemusest (ja me ei kõnele siin kitsalt kooli ainetunnist) sunnib küsima, kas oleme ikka õigel teel. Lähemalt kirjutab Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.
Kõige olulisem on mitte minna mööda
- Autor:Terviseinfo.ee
- 20 November 2019
Külli Mäe kuulub vaimse tervise esmaabi koolitajate meeskonda ja usub, et vaimse tervise esmaabi oskused on töökohal sama vajalikud, kui tavaesmaabioskused. Või kus see piir täpselt jooksebki. Kui töökaaslane trepil kukub, tekib meil rida päris õigeid mõtteid päris õiges järjekorras. Astud ligi, küsid ja vaatad, kuidas olukord on. Kas piisab siirast huvitundmisest, haava puhastamisest ja kinnisidumisest või peaks haava tohtrile näitama? Ja kui töökaaslane tuleb ka paari nädala pärast tööle oma jalga hoides, siis me ju kolleegidena küsime, kas ta ikka jõudis arstini. Kellegi jaoks on arstilkäik lihtne, teine lükkab seda edasi kuni võimalik. Me ei kahtle hetkekski abi pakkumast, kui töökaaslasel on põlv katki, osadel on esmaabi lausa töökohustuste hulgas. Inimestena me ei peaks minema ka mööda, kui märkame, et kolleeg on kuidagi nagu… liimist lahti.
Veel artikleid...
-
-
-
Saada kiri: terviseinfo@tai.ee