Tervise- ja heaoluprofiil ning paikkonna arengukava

Selleks, et kohaliku elu arendamiseks tehtavad otsused ja kavandatavad tegevused oleksid võimalikult positiivse mõjuga inimeste tervisele ja elukvaliteedile, on vaja põhjalikku analüüsi ja planeerimist.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peab iga omavalitsus koostama arengukava, mis analüüsib omavalitsuse majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonnaseisundit ja on kõige olulisem arengut suunav dokument omavalitsuses.

2018. aastast on maakonna või piirkonna arengukava koostamine kohalike omavalitsuste ühine ülesanne, mida vastavalt maakondlikule korraldusele teeb omavalitsuste liit, arenduskeskus või maakonna keskusena ühiste ülesannete täitmise eest vastutav omavalitsus.

Praktika näitab, et arengukava koostamise käigus analüüsitakse pigem valdkonna olukorda ja arengut, mitte valdkonna arendamise mõju inimesele. Sageli jääb hindamata see, kuidas ühes eluvaldkonnas tehtavad otsused ja tegevused mõjutavad teisi valdkondi ehk analüüsimata jäävad horisontaalsed mõjud. Sellise levinud praktika üks põhjus on hinnata aitavate üldkasutatavate juhiste puudumine – seda tühimikku püüab paikkonna tervise-ja heaoluprofiil täita.

Enamikku eluvaldkondi hõlmava tervise- ja heaoluprofiili koostamine aitab kaasa paikkonna arengukava (kohalik omavalitsus, maakond või piirkond) koostamise kvaliteedi parandamisele ja võimaldab hõlpsamalt hinnata eri asjaoludest lähtuvaid mõjusid, lähtudes põhimõttest, mille kohaselt on peaaegu kõigis poliitikavaldkondades tehtavatel otsustel otsesem või kaudsem mõju elanikkonna tervisele ja heaolule.

Analüüsi ja hindamise põhjalikku kajastamist arengukavas takistab ka lõppdokumendi optimaalse mahu säilitamise vajadus. Üksikasjalikumat käsitlemist võimaldab valdkondlike arengukavade koostamine, mis on laialt levinud praktika.

Kindlasti ei tohi unustada tegevuskava (kas üldisem, valdkonnapõhine vms) loomist, mis aitab prioritiseerida paikkonna probleeme ja luua realistlikud eesmärgid. Tegevuskava abil on võimalik luua konkreetsed lahendused ja sekkumisplaanid seatud eesmärkide saavutamiseks.

Otstarbekas on viia ajaliselt kokku tervise- ja heaoluprofiili ning omavalitsuse arengukava koostamise protsess. Kui see ei ole võimalik, tuleb jälgida, et tervise- ja heaoluprofiili koostamisel kogutud infot ja saadud analüüsitulemusi võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tuleneval arengukava iga-aastasel korrigeerimisel.

Vältida tuleb olukorda, kus profiil ei ole sidus paikkonna arengukavaga ja kujuneb vaid kitsalt valdkondlikuks dokumendiks. Sidususe puudumisel on tõenäoline, et paljuski tunnetuslik tervisetemaatika, millel ei ole selgelt käega katsutavat väljundit, kaob teiste valdkondade varju ning seda ei eristata omavalitsuse elu ühe olulise osana. Ühtlasi jääb kasutamata mahuka töö tulemusena valminud dokumendi reaalne potentsiaal.

Tervise ja heaolu temaatika käsitlemine arengukava lahutamatu osana tagab selle, et tervise ja heaolu küsimustele pööratakse tähelepanu piisavalt.