Uimastite tarvitamine töötavate inimeste hulgas

Kui tööandja kohustus on töölepingu seadusest tulenevalt reguleerida töötaja töö- ja puhkeaega, koostades graafikuid ning jälgides nende täitmist, siis suurem osa vastutusest tagada omale piisavalt kvaliteetset puhkeaega, on siiski töötajal endal. Ühe tööandja juures saab töötaja teha kokkuleppel tööandjaga ületunde vaid lühiajaliselt. Mõnikord möödapääsmatuna tunduva lisaraha teenimise vajaduse ja majandusliku kitsikuse tingimustes võivad inimesed võtta omale lisakohustusi ka teiste tööandjate juures. Tööga ülekoormatud inimene otsib aga kiiresti toimivaid lahendusi, et tulla toime kurnatuse ja stressiga.  

Selleks, et tööst puhata ja mõtted mujale juhtida, ei valita alati metsajooksu, muusika kuulamist või head raamatut, vaid hoopis pinges meeleseisundit leevendavana näiv ebaseaduslik uimasti. Vahel neid tegevusi omavahel ka kombineeritakse, näiteks on uimastite tarvitamine levinud muusikafestivalidel ja ööklubides. Uimastid on üsna kättesaadavad ja võivad pakkuda kiiret lühiajalist heaolutunnet suurema pingutuseta, seetõttu võib see tunduda töö- ja argimurede eest põgenemiseks ahvatleva vaheldusena.

Millised on tarvitamise mustrid Eestis?

2023. aastal avaldatava uuringu „Uimastite tarvitamise mustrid Eestis“ (Oja 2023) käigus koguti muuhulgas andmeid 881. narkootikume tarvitavalt inimeselt, kes olid tööga hõivatud. Neist mehi oli 589, naisi 275, mittebinaarseid 10, sugu ei soovinud avaldada 7. Tegu oli mugavusvalimiga, mistõttu tulemuste tõlgendamisel peab arvesse võtma, et need ei laiene kogu rahvastikule. Vastajate hulgas olid esindatud eri töövaldkonnad üle Eesti – klienditeenindus, IT-sektor, ehitus, transport, tervishoid, kultuur, avalik haldus, põllumajandus, energeetika jt. 74 protsenti uuringus osalenud töötajaist jäid vanusevahemikku 21–35 eluaastat. Kvantitatiivsele uuringule järgnesid intervjuud mõne vastanuga, kes olid selleks andnud nõusoleku.

Kui tööga hõivatud inimestelt küsiti, millal nad uimasteid tarvitavad, siis 77 protsenti vastanuist teeb seda enese hinnangul vabal ajal, 19 protsenti vastanuist tarvitavad uimasteid kas töö- või vabal ajal ning 1,7 protsenti ainult töö ajal. Samal ajal võib konkreetsete piiride riske maandav mõju töö ja vaba aja vahel väheneda, kui töö ja vaba aeg pole nii selgelt määratletud. Isegi kui inimene määratleb oma tarvitamist ainult vaba ajaga, võivad selle sagedus ning sellega kaasnevad riskid suureneda ebaregulaarse töögraafiku korral:

„Selle hulgas on hästi palju, kes on, teevad mingit loovtööd, et neil ei ole seda… kuna neil ei ole kaheksast viieni tööd ja ei ole mingit ülemust kuskil kõrval, et siis nad saavad ka vabamalt näiteks [kanepit] suitsetada.“

Kui aga tööga ei olda rahul ja see mõjub vaimsele tervisele laastavalt, võib öelda, et kuigi tarvitamine ise leiab aset vabal ajal, on põhjused otseselt tööga seotud.

„Ma iga päev, iga õhtu tulin töölt koju, suitsetasin kanepit ja nagu elasingi niimoodi, et iga päev tegin seda lihtsalt selleks, et nagu hakkama saada vaimselt sellega. Aga see lihtsalt nagu, see töökoht iseenesest oli nagu nii jube minu vaimsele tervisele. Ma olin nagu üsna sügavas depressioonis selleks hetkeks, et mulle lihtsalt oli vaja nagu seda, mis mind hoiab pinnal. Aga siis ma sain ära sealt töölt ja siis ma nagu sain selle igapäevase tarvitamise pealt ära.“

Siiski kandis mõne intervjueeritava jaoks tarvitamine peamiselt töövõime parandamise eesmärki ehk peamiselt tarvitati uimasteid töö tegemise ajal:

- „Aga kas te praegu piirate oma tarvitamist ainult töö eesmärkidega, et tööjõudlust suurendada?“   
- „Arvestades, et ma olen sellega hõivatud suurema osa ajast, siis jah. Vabal puhkepäeval, kui me tüdrukuga jalutama või vanemate juurde läheme, siis ma loomulikult ei tarvita.“

Põhjustena, miks uimasteid tarvitatakse, toodi kõige enam välja lõõgastumist (618 korral). Lõõgastumisele järgnesid pidutsemine, eksperimenteerimine, naudingu kogemine ja argielust põgenemise soov. Kõik need põhjused kinnitavad, et inimesed näevad uimastites võimalust end n-ö lõdvaks lasta, tähelepanu mujale suunata ja muuhulgas end ka tööst välja lülitada. 

Peamiseks narkootikumiks tööga hõivatud inimeste seas oli kanep (mainitud 663 korral), mis ei erine rahvastikupõhiste uuringute tulemustest ja on kõige enam tarvitatav narkootikum Eestis. MDMA ehk ecstasy, mis liigitub suhtlus- ja empaatiavõimet suurendavate narkootikumide hulka, oli populaarsuselt teisel kohal (mainitud 341 korral) ning küllaltki võrdselt mainiti amfetamiini ja kokaiini (vastavalt 299 ja 279 korral). Levinud on uimastite segatarvitamine.

Mida saab teha tööandja?

Sellest, kuidas töökohal uimastitarvitamist märgata ja probleemiga tegeleda, kirjutasime 2022. aastal avaldatud artiklis. Kui aga töötaja tarvitab uimasteid vabal ajal, kas ka siis peaks tööandja sekkuma? Isegi kui tööandja ei ole teadlik töötaja uimastite tarvitamisest vabal ajal, on töökohal elluviidava uimastipoliitika ja ennetusmeetmete abil võimalik mõjutada inimeste hoiakuid ja harjumusi uimastite tarvitamises ükskõik kas töö- või vabal ajal. See omakorda vähendab uimastite tarvitamisest põhjustatud terviseriske.

Kui tööandjal või töötajal peaks tekkima küsimusi seoses ebaseaduslike uimastitega, kuid ta ei tea, kust alustada, siis julgustame pöörduma 2022. a aasta lõpus Tervise Arengu Instituudi algatatud tasuta anonüümse ööpäev läbi töötava Narko.ee tugiliini spetsialistide poole. Sinna võib pöörduda nii eesti kui ka vene keeles:

• helistades lühinumbril 1747 või numbril 641 4110
• kirjutades e-posti aadressil 1747@narko.ee või
• vestlusakna kaudu leheküljel narko.ee

Tugiliini vaimse tervise spetsialistid ei anna hinnanguid ega mõista hukka ühtegi narkootikumidega seotud küsimust ega inimest. Nad kuulavad ja oskavad neil teemadel kaasa mõelda. Julgustame sinna pöörduma, kui ei tea, millest või kellest alustada, kuid kui küsimus hingel kripeldab.

Autorid: Marin Vaher, Mikk Oja, Katri Abel-Ollo, Aljona Kurbatova. Tervise Arengu Instituut, uimastite ja sõltuvuste keskus

Allikad:

Oja, M., Abel-Ollo, K., Kütt, V., Mitt, M., Kallaste, K. Uimastite tarvitamise mustrid Eestis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut (avaldamisel 2023)

Uimastite tarvitamise põhjused ja levimus. Ajakiri Sotsiaaltöö

Töölepingu seadus. Riigi Teataja

Tasuta ööpäevaringne tugiliin narko.ee

Lisalugemist:

• Ave-Gail Kaskla-Kuprys. Taastumise ja puhkamise vajalikkusest. Terviseinfo, 2020
• Kene Vernik. Head magajad on tervemad ja tööelus edukamad. Terviseinfo.ee, 2023
• Vaimse tervise toetamine töökeskkonnas. MTÜ Peaasjad, 2022
• Sõltuvuste ja sõltuvushäirete abi. Peaasi.ee
• Nõustamisprogramm Valik kanepitarvitajatele